Ajaloost

Kanep (Cannabis sativa) on üks iidsemaid kultuurtaimi, keda on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks. Pärineb ilmselt Aasiast, Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim. Templiseinte kaunistuste järgi on järeldatud, et Egiptlased tundsid kanepit juba 1500 aastat e.m.a., Venemaal on kanep kultuuris alates 6.saj. m.a.j.( Kask, M. 1971). Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist: kiust valmistati nööri ja kudumeid, seemneid tarvitati söögiks.Vanimad kanepikiu leiud maailmas pärinevad eelrooma rauaajast (800-400 e.Kr.) (Sillasoo, Kukk 2003), Eestis on erinevates linnades kanepiseemnete jälgi leitud keskaegsetest ladestustest.

Kanepi seemnete, lehtede ja võrsete tippude kasutamine oli ka laialt levinud nii meditsiinis kui erinevate rahvaste rituaalsetes toimingutes. Vana-Kreeka kirjanik Herodotos (u. 484-425 e.Kr.) on kirjeldanud Musta mere põhjaosa sküütide traditsoone, kus villastest tekkidest ja puitlattidest valmistatud telgis puistatud kuumadele kividele kanepiseemneid, mispeale läinud seesolijate meeled eriliselt rõõmsaks (Sillasoo, Kukk 2003). Teadaolevalt ei kajasta Euroopa ajalooallikad kanepi kasutamist suitsetamise eesmärgil kuni 18. sajandini. 19. saj. on mainitud, et tema lehtede mahl on uimastav ning põhjustab hullumeelsust, seemned aga õlirohked ning rahustava toimega (Sillasoo, Kukk 2003).

Kanepi ajalugu
Kanepi koristus

 Kahekümnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nõukogude Liit (Kask, M. 1971), mil enne 1940. aastat oli ametlik kasvupindala üle 600 000 hektari, järgnesid Itaalia ja Prantsusmaa. Alates 1870. kuni 1970. aastani kahanes näiteks Itaalias kanepi kasvatuspindala pea 140 000 hektarilt nullini (Desanlis, F., 2005). Peamisteks kasutamise languse põhjusteks võib nimetada taime narkootilise aine THC sisaldusest tingitud seadusandlikke piiranguid, pehmematest kiududest, eriti puuvillast, tekstiilide populaarsuse kasvu ning sünteetiliste kiudude leiutamist (nailon) (Barron, A., et al. 2003).

Ameerika Ühendriikides keelustati kanepikasvatus 1937. aastal. Esimesed uued katseistandused loodi 1999 (Sillasoo, Kukk 2003). Valitsus oli kuni 1960 aastateni arusaamal, et tööstuslik e. harilik kanep ja marijuana e. india kanep on kanepi kaks varieteeti. Sealsele kanepikasvatuse keelustamisele pani punkti 1970. aastal lõik Controlled Substance Act´i määruses, kus harilik kanep samastati india kanepiga. Põhjuseid vastava kirje tegemiseks on erinevad allikad välja toonud mitmeid – alates puuvilla- ja keemiatöösturite konspiratsioonist kuni lihtsa inimeste hoolimatuseni. Võitlus sealse kanepikasvatuse legaliseerimise üle käib jõudsalt siiani, olles nüüd, 2006. aastal lõpuks jõudmas kulminatsioonini, kus võetakse vastu seadus, mis lubab igal osariigil eraldi otsustada kasvatuse lubamise või keelamise üle.
Euroopa maadest jõudis viimasena Saksamaa kanepikasvatuse keelustamiseni alles 1984. aastal, kuid oma „veast” saadi pärast paar aastat kestnud uuringuid aru ning see legaliseeriti taas 1995. aastal.
Eestis on kanepikasvatus uuesti võimalik alates 2004. aastast, seda suuresti tänu Eesti vastava seadusandluse ühtlustamisele EL-i omaga.
Täna on tööstuskanepi kasvatus ning taimest saadavate kiudude ja õli kasutamise arendamine taas vägagi päevakorras ning vastavasse teadus- ja tööstuse arengusse panustatakse suuri ressursse.
 

Seemnekanepi tooted!

Tootenimistusse kuuluvad kanepiõli, kooritud seemned, losjoon, proteiini pulber ja kiudaine pulber.

Vaata lähemalt...

Nõuandeid kasvatuseks!

Ülevaade erinevatest kasvatus faasidest ja nõuanded parema saagikuse ja kvaliteedi saavutamiseks.

Vaata lähemalt...