Üle 50€ tellimustel transport Eesti piires tasuta!

Kiukanepi BENIKO põldkatse

2005 ja 2006 aastal viidi läbi põldkatsed uurimaks kiukanepi kuivaine ja kiusaagi potentsiaali sõltuvalt agrotehnikast ja ilmastikust. Katsed viidi läbi kiukanepi sordiga ”BENIKO” (Poola).

Põldkatsed rajati kolme erineva tihedusega (150; 200; ja 250 idanevat taime/m2) ning kolme erineva lämmastikunormiga (0, 70 ja 90 kg N/ha). Kiukanepil määrati kuivaine- ja kiu saagikus ning mõõdeti taimede kõrgus.

Kiukanepi saagikus
Kiukanepi kahe aasta keskmisena tagasid külvitihedused 150; 200 ja 250 id.taime/m2 kuivaine saagikused vastavalt 6,7; 8,8 ja 8,7 t/ha. Soodsamateks tihedusteks osutusid kuivaine seisukohalt 200 ja 250 id.taime/m2, mille juures saadi 30-31% rohkem kuiva biomassi kui külvisenormiga 150 id.taime/m2.
Sõltuvalt mineraalse lämmastiku normist 0; 70 ja 90 kg N/ha tagati külvisenormide keskmisena vastavalt 5,4; 8,8 ja 9,9 tonni kanepi kuiva biomassi hektarilt. Mineraalse lämmastiku normid 70 ja 90 kg N/ha suurendasid kuivaine saagikust vastavalt 63 ja 83%.
Parima kuivaine saagikuse 10,5 – 10,9 t/ha tagasid külvitihedused 200 – 250 id.taime/m2 (seemet umbkaudu 45-50 kg/ha) ja mineraalse lämmastiku norm 90 kg N/ha, kanepitaimed seejuures ei lamandunud, suurem tihedus aitab tagada ühtlase ja peene taimevarre, mis omakorda annab parema kvaliteediga kiusaagi.
Kui vaadata erinevaid aastaid siis saagikuse sõltuvused lämmastikunormist on sarnased, kuid 2005 aastal olid kanepi kuivaine moodustamiseks soodsamad ilmastikutingimused. Siis saadi kuivainet variantide keskmisena 8,5 t/ha, mis on 13% rohkem kui 2006 a. Sellel aastal juunist-septembrini oli sademeid 80% normist ja temperatuur 116% normist.

Ilmastikust tulenevad kuiva biomassi saagikuse erinevused mahtusid 8-19% piiridesse.
Olulisemalt tekitasid kuivaine saagikuse muutusi külvitihedus (30-31%) ja mineraalse lämmastikuga väetamine (63-83%).

Kanepi kiusaagikus sõltuvalt külvitihedusest 150; 200 ja 250 id.taime/m2 oli kahe aasta ja mineraalse lämmastiku keskmisena vastavalt 2,4; 3,2 ja 3,0 tonni kiudu/ha. Võrreldes tihedusega 150 id. taime/m2 saadi suurema tihedusega 25-33% rohkem kiudu. Mineraalse lämmastiku normid 0; 70 ja 90 kg N/ha tagasid kiu saagikuse vastavalt 2,1; 3,0 ja 3,5 tn.ha. Mineraalne lämmastik 70 ja 90 kg N/ha suurendas kiu saagikust vastavalt 43 ja 67%.

Kiu moodustamisele mõjusid soodsamalt 2005.a. ilmastikutingimused, siis saadi kõikide variantide keskmisena 48% enam kiudu.
Ilmastikust tulenevad kiu saagikuse muutused mahtusid 36-63% piiridesse. Külvitihedus põhjustas 25-33% ja mineraalne lämmastik 43-67% kanepikiu saagikuse muutusi. Kanepitaimede kõrguse 2,1; 2,1 ja 2,1 m tagasid külvisenormid 150; 200 ja 250 id.taime/m2 vastavalt mineraalse N normide keskmisena. Mineraalse lämmastiku normid 0; 70 ja 90 kg N/ha tagasid kanepitaimede kõrgused vastavalt 1,3; 2,3 ja 2,6 m. Seega N normid 70 ja 90 suurendasid taimede kõrgust vastavalt 77 ja 100%. Ilmastikust tulenevad taimede kõrguste erinevused variantide keskmisena olid 5%. Ilmastikust tulenevad taimede kõrgused varieerusid 0-27%. Taimede kõrgus ei sõltunud suurel määral külvitihedusest kui külvati 150-250 id.t.m2. Mineraalne väetis võis muuta kanepitaimede kõrgust 77-100%.