Üle 50€ tellimustel transport Eesti piires tasuta!

Kiukanepi SANTHICA põldkatse

Katse ülesehitus
Katses uuriti kiukanepi biomassi ja kiusaagikuse sõltuvust külvitihedusest ning lämmastikväetise normist. Põldkatses kasutati prantsuse sorti „Santhica 27“, mis on tuntud kui 0% THC (δ9-tetrahüdrokannabinool) sisaldusega sort. Katseskeemi kohaselt oli põld jaotatud 6 x 3 m suurusteks katselappideks, mis esinesid neljas korduses. Erinevates variantides kasutati külvisenorme 150, 200 ja 250 id.s. m-2 ning väetustasemeid 0, 70 ja 90 kg N ha-1. Katse külvati 21-22. mail ning koristati vahemikus 1-10. oktoober. Määratavateks parameetriteks olid kuivainesaagikus, kiusaagikus ning samuti mõõdeti taimede kõrgust.

Katse tulemused
Kiukanepi sordi „Santhica 27“ erinevate külvisenormide puhul saadi väetamise keskmisena vastavalt 5,6, 7,2 ja 7,4 t ha-1 (Tabel 1). Külvitiheduse suurendamine tagas biomassi suurenemise 29-32%. Kuivainesaagikuse seisukohast osutusid kõige soodsamaks maksimaalse külvitiheduse (250 id.s. m-2) ja suuremate väetusnormidega (70, 90 kg N ha-1) variandid, kus saadi 8,9 t KA ha-1.

Tabel 1. Kiukanepisordi „Santhica 27“ biomassi saagikus (t ha-1)

 Külvisenorm kg N ha-1 0 70 90 Keskmine
150 3,6 6,0 7,1 5,6
200 5,0 7,7 8,9 7,2
250 5,3 8,1 8,9 7,4
keskmine 4,6 7,3 8,3 6,7

 Erinevate lämmastikunormide juures saadi kuivainesaagikuseks külvisenormide keskmisena vastavalt 4,6, 7,3 ja 8,3 t KA ha-1. Lämmastikväetise kasutamise arvelt suurenes biomassi kogusaak 59-80%.

Samalaadselt kuivainesaagikusega sõltus ka kanepikiu saagikus oluliselt külvitihedusest ning lämmastikuga väetamisest (Tabel 2). Külvitiheduse suurendamine kuni normini 200 id.s. m-2 tõstis kiusaagikust 0,5 t ha-1 (s.o. 29%, võrreldes minimaalse normiga). Külvitiheduse suurendamine normini 250 id.s. m-2 ei õigustanud ennast ning ei taganud statistiliselt usutavaid saagierinevusi. Teadaolevalt mõjutab külvitihedus küll kiukvaliteeti ning sellest tulenevalt selle ketramisomadusi, kuid antud katse raames kiukvaliteedi parameetreid ei vaadeldud.

Tabel 2. Kiukanepisordi „Santhica 27“ kiu saagikus (t ha-1)

 Külvisenorm kg N ha-1 0 70 90 Keskmine
150 1,1 1,8 2,2 1,7
200 1,5 2,3 2,7 2,2
250 1,6 2,4 2,7 2,2
keskmine 1,4 2,2 2,5 2,0

 Erinevate lämmastikunormide puhul saadi kiudu vastavalt 1,4, 2,2 ja 2,5 t ha-1. Lämmastikväetiste arvelt suurenes kanepikiu saagikus külvisenormide keskmisena 57% (70 kg N) ja 79% (90 kg N). Suurim kiusaak saadi katsevariandis, kus kasutati väetusnormi 90 kg N ha-1 ja külvisenormiks oli 250 id.s. m-2.

Järgmiseks määratavaks parameetriks oli taimede kõrgus (Tabel 3). Katsetulemustest selgus, et kanepitaimede kõrgus ei sõltunud usutavalt külvitihedusest, kuid erinevad N-väetisenormid tagasid taimedekasvu vastavalt 1,1, 2,1 ja 2,5 meetrini. Seega, mineraalne lämmastik suurendas taimede kõrgust 91-127%.

Tabel 3. Kiukanepisordi „Santhica 27“ taimede kõrgus (m)

 Külvisenorm kg N ha-1 0 70 90 Keskmine
150 1,2 2,0 2,5 1,9
200 1,1 2,1 2,6 1,9
250 1,1 2,1 2,5 1,9
keskmine 1,1 2,1 2,5 1,9

Kokkuvõte
Kiukanepi saagikus sõltub eelkõige mineraalse lämmastikuga väetamisest, mille arvelt võib suurendada nii biomassi- kui ka kiusaagikust kuni 80%. Mõnevõrra vähem sõltub kuivaine- ja kiusaagikus külvisenormist, mis parandas saagikusi vastavalt 32% ja 29%. Suurimad kuivaine- ja kiusaagikused saadi maksimaalsete lämmastikväetise normide ja külvisenormide puhul, mis tagasid kuivainet ja kiudu vastavalt 8,9 t ha-1 ja 2,7 t ha-1.