Üle 50€ tellimustel transport Eesti piires tasuta!

Õlikanepi FINOLA põldkatse

 Katse ülesehitus
Katses uuriti õlikanepi seemnesaagikuse sõltuvust külvitihedusest ning lämmastikväetise normist. Põldkatses kasutati Soomes aretatud seemnesorti „Finola“, mis on sobilik kasvatamiseks just põhjamaades, kuna on suhteliselt varase seemnete valmivusega sort. Katseskeemi kohaselt oli põld jaotatud 6 x 3 m suurusteks katselappideks, mis esinesid neljas korduses. Erinevates variantides kasutati külvisenorme 150, 200 ja 250 id.s. m-2 ning väetustasemeid 0, 70 ja 90 kg N ha-1. Katse külvati 21-22. mail ning koristati vahemikus 1-10. oktoober. Määratavaks parameetriks oli seemnesaagikus.

Katse tulemused
Katsetulemustest ilmnes, et õlikanepi puhul andsid külvisenormid 150-250 id.s. m-2 seemnete saagikuseks lämmastikväetise variantide keskmisena vastavalt 1,5, 2,0 ja 2,4 t ha-1. Leiti, et külvitiheduse suurendamine tagas seemnesaagikuse 33-60%lise tõusu (Tabel 4). Seemnesaagikuse keskmisena saadi erinevate väetustasemete juures vastavalt 1,5, 2,1 ja 2,3 t ha-1. Lämmastikväetise kasutamise arvelt suurenes saagikus seega 40-53%.

Tabel 1. Õlikanepisordi “Finola” seemnesaagikus (t ha-1)

 Külvisenorm kg N ha-1 0 70 90 Keskmine
150 1,2 1,6 1,8 1,5
200 1,5 2,2 2,4 2,0
250 1,8 2,6 2,8 2,4
keskmine 1,5 2,1 2,3 2,0

 Suurim seemnesaak (2,8 t ha-1) saadi katselapilt, kus kasutati külvisenormina 250 id.s. m-2 ja väetusnormi 90 kg N ha-1. Saadud tulemuste põhjal võib soovitada suuremate seemnesaakide ja agronoomiliselt kui ka majanduslikult efektiivsete väetiskoguste selgitamiseks edaspidi katsetes kasutada ka suuremaid väetisnorme ning ka suuremat külvitihedust.