Üle 50€ tellimustel transport Eesti piires tasuta!

Soovitused seemnekanepisordi Finola kasvatamiseks

Finola – kanepi „söögisort”

Finola on lühike, varase õitsemisega kanepisort, mis oluliselt ei harune. Lisaks seemnele annab Finola ka rahuldavat kiudu, mida võiks võrrelda rohkem lina kui kanepiga, samas tulenevalt madalast kasvust jääb biomassi saagis oluliselt alla teistele tööstuskanepi sortidele. Varem oma aretuskoodi „FIN-314” järgi kutsutud sort nimetati ümber Finolaks ning kanti 2003 aastal ka Euroopa Ühenduse ametlike tööstuskanepi sortide nimistusse.
Soomes aretatud sort andis kasvatuskatsetel saagist 1,7 tonni/ha, mis on suurem kõigist seni aretatud sortide omast. Finolat kasvatatakse Kanadas, mitmetes Euroopa riikides, Austraalias ning Uus-Meremaal. Eestis kasvatades oleks normaalseks eesmärgiks saagikus 0,8 – 1,2 tonni/hektarilt.

 
Soovituslikud mullaomadused, väetamine

Kanep kasvab edukalt väga erinevatel muldadel. Kõige paremini sobivad kõrge toitaine-, huumusesisaldusega kergema lõimisega mullad. Finolale ei sobi savine, kamaraline ja märg muld. Optimaalsete tulemuste saavutamiseks sobivad liivakad hästi kuivendatud liivsavimullad.
Vältima peab kasvukohti, kuhu võib koguneda liigvesi, samuti vähese õhustatusega raske lõimisega muldi. Sobiv mulla pH on 6-7,5.

Kasvu algstaadiumis võib kanep olla umbrohtude suhtes tundlik, kui kevadel alguses on kasv häiritud, võib umbrohi taimed lämmatada. Ühtlase ja kiire tärkamise korral ei ole see probleem. Olulisemateks ühtlase tärkamise tagavateks aspektideks on külvisügavus ja mulla temperatuur.

Nagu ka teised kanepisordid, on Finola suurepärane ringluskultuur, sobides eriti ka n.ö. orgaanilise põllumajanduse süsteemidesse ning andes suurimat efekti umbrohutõrjes. Oma kiire kasvuga umbrohu lämmatav kanep peaks andma positiivsema tulemuse kasvatades seda enne teravilja või juurvilja ja teraviljade vahele, vältida tuleks rapsile (sh teistele ristõielistele) järgnevust.
Sordil on teatud külma- ja põuataluvus, tugev puine vars hoiab ära lamandumise.

Kanep on suure biomassi tõttu suure toitainetevajadusega taim. Reageerib hästi ka sügisel antud orgaanilisele väetisele. Tugeva juurestiku tõttu suudab toitained omastada väga sügavatest mulla kihtidest. Hea toitainesisaldusega muldadel soovituslikult 50-70 kg N/ha, madalama toitainesisaldusega põldudel 70-90- kg N/ha. PK-väetisi vajab taim generatiivorganite moodustumise alguseks, ent neid võib samuti anda külvijärgselt (külvi ajal) koos lämmastikväetistega.

Kuna Finola annab vähem kuiva vart ja lehe biomassi (~ 5t/ha) kui teised kanepisordid, vajab ka vähem väetamist. Katsetes on taim talunud kuni 120 kg N/ha, praktikas vajab aga hea saagikuse saavutamiseks ~ 50 kg N/ha. Suuremad N kogused tõstavad taime kõrgust ning lükkavad edasi saagi valmimist, kaaliumi looduslikest kogustest aga tavaliselt piisab. Seemne kasvuks oleks veel lisada vaja fosforit. Tüüpilised kogused Soomes siiani on olnud – 50 kg/ha N; 25 kg/ha P (57 kg/ha P2O5 näol), 35 kg/ha K (42 kg/ha K2O näol). Lämmastik on ka teistele kanepisortidele hädavajalik just kiireks kasvuks algfaasis, defitsiidi tõttu ei tarvitse kevadel piisavalt kiiresti tekkida vajalikku lehestikku.
 

Külvamine

Sort (Finola), Sobiva külviaja hindamise kriteeriumid: 25. aprill – 25. mai, kui muld piisavalt soe ja
kuiv). Sobivaks idanemistemperatuuriks on 10 °C (muld). Kanep tärkab 48 tunniga. Sobiv külvisenorm ~30 kg/ha. Suurema tiheduse juures võivad varred minna liiga peenikeseks ning langeda saagikus. Sobiv külvisügavus 1 – 1.5 cm, sügavamale külvamine võib takistada taime algset sirgumist ning mõjutada kogu saaki. Ühtlikkus külvisügavusel tagab ühtlase idanemise ja elujõulise taimiku. Põldu võib külvijärgselt võimalusel rullida vältimaks võimalikku mulla erosiooni vihma tõttu, mis võib paljastada seemned ning vähendada idanevust.
Muutuvad ilmastikuolud ja pinnasetemperatuur on peamised faktorid, mis takistavad varasemat külvi. Finola seeme on võrreldes teiste kanepisortidega mõnevõrra väiksem.
Külvamisel võib Finolat käsitleda kui rapsi ning külvata vastavalt.
 
 
Külvi ja koristuse vahel

Kanep ei vaja külvi ja koristuse vahel mingit hoolt. Finola kasvatamisel ei ole vaja herbitsiide ega
pestitsiide, taim tapab umbrohu loodusliku konkurentsiga valguse pärast.
PRIA ja taimekaitseinspektsiooni ametnikud käivad 10 päeva pärast õitsemist proove võtmas, testimaks THC toimeaine sisaldust kasvatatud taimedes. Finola vastav näitaja jääb alla EU poolt ette kirjutatud 0,2% piiri.
Tähelepanu peaks pöörama aga rändlindudele, kelle huvi kanepipõllu vastu kasvab võrdelises seoses seemnete valmimisega, samuti on linnud varmad naasma samasse kohta ka järgnevatel aastatel. On tähelepanuväärne kui suuri koguseid seemneid on linnud võimelised hävitama suhteliselt väikese ajaga – kanep on vaieldamatult meie kliimvööndis lindude suurimat tähelepanu pälviv põllukultuur. Finolal on ka suurtes kogustes õietolmu, mis on suurepäraseks toiduks mesilastele.

 
Koristus

Koristusküpsuse saabumise hindamisel võtta aluseks, et hinnanguliselt 80% seemnetest on valminud (rohekas-pruunikad, käes hõõrumisel ei ole piimjad, põld mustjas-hallikas). Ajaliselt leiab see aset umbes kuu aega pärast emastaimede õitsemise algust (115 – 120 päeva alates külvist). Finola lühikese kasvu tõttu on võimalik seemnete koristus läbi viia teraviljakombainiga. Üldiselt ei tohiks taime ülemise kolmandiku koristamisega probleeme tekkida, kui koristamisele on eelnenud vähemalt kaks-kolm kuiva päeva. Kui aga jätta saak põllule taime täieliku suremiseni, on varrekiud väga tugevad ning võivad tekitada masinatele teatud probleeme.
Järelejäävate varte niiskussisaldus pallimisel võiks olla alla 20%. Põllule jätmine suurendab küll mulla orgaanilise aine sisaldust, kuid võib põhjustada liiga vähese mikrobioloogilise kõdunemise tõttu probleeme põllu kündmisel järgmisel kevadel (püstised varred lihtsalt ei kõdune veel piisavalt ära).
 

Kuivatamine

Seemnete kuivatamist tuleb alustada koheselt peale koristust, mitte hoida seemneid üleöö punkris või autokastis, seemned on vaja paigutada kohe peale koristust kuivatisse.
Kui seemned on kuivatis, tuleb täpselt jälgida seemnete temperatuuri, mis ei tohi mingil juhul tõusta üle 35 kraadi säilitamaks kvaliteeti. Seemneid tuleb korralikult õhutada. Seemned tuleb kuivatada niiskusesisalduseni maksimaalselt kuni 9% ning säilitada kuni edasi tarnimiseni sobivates tingimustes. Kiire kuivatamine kõrgematel temperatuuridel võib seemned lõhki kuivatada või neid muul moel kahjustada, viies küllastumata rasvhapete oksüdatsioonini seemnetes ning seemnete üldise väärtuse languseni.Peale kuivatamist tuleb seemned puhastada. Seemnete puhtus peab olema minimaalselt 97%.

Kokkuostul määratakse seemnetes:

  • puhtus (minimaalselt 97%)
  • niiskus (maksimaalselt 9%)
  • õlisisaldus (maksimaalselt 30%)
  • vabad rasvhapped (maksimaalselt 1,5%)


Tekst põhineb Finola aretanud Prof. J.C.Callaway avaldatud artiklitel, Soome kasvatajate andmetel ning Eestis siiani läbiviidud kasvatuskatsetustel.