Üle 50€ tellimustel transport Eesti piires tasuta!

Taime varre ehitus

Tööstuskanepist saadavad kiud pärinevad taime varrest, mis koosneb suures plaanis kahest osast: pealmised kiud e. niinekiud ning keskmine puitunud osa – kanepiluu. 

Varre välispinnal on kutiikula ja rohkete karvakestega kaetud epiderm. Seejärel tuleb kollenhüüm ning põhikude kiukimpude ringidega. Järgnevad kambium, puiduosa mitmesuguses suuruses soontega ja säsi. Viimase rakud lagunevad järk-järgult taime õitsemise ajaks ja varre tsentrisse tekib õõnsus (Reimets, E., 1976)

Niinekiu kimbud koosnevad üksteise vahelt läbipõimunud paksuseinalistest elementaarkiududest, mis on omavahel ühendatud pektiinainest plaadikestega. Samasuguste pektiinainest plaadikeste abil on kiukimbud ühendatud ka ümbritseva põhikoega. Elementaarkiud on ristlõikes hulktahukad, millel on kihilise ehitusega seinad. Elementaarkiu pikkus on tavaliselt 30...50 (10...100)mm ja läbimõõt 18...25 µm (Reimets, E. 1976). Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist jm.


Kanepivarre ristlõige

Varre ladvaosas on kiukimpe tihedamalt kui alumises osas ja kiusisaldus suurem, kõige rohkem kiudu on välimises kimburingis. Mida sissepoole, seda puitunumad ja vähem elastsed, lühemad ja väiksemates kiukimpudes on kiud. 

Kanepiluud koosnevad trahheedest, parenhüümirakkudest ning puitkiududest, mis transpordivad vett ja toitaineid, tagavad taimevarre püstise jäikuse.
 
Niinekiudude ja luude ligniini ja tselluloosisisalduse andmed erinevates allikates eriti ei kõigu, küll sõltuvad konkreetsed numbrid kasvustaadiumist ja kasvutingimustest. Kiudude spektroskoopiline analüüs on näidanud, et taime vananedes ligniini sisaldus tõuseb, pektiini sisaldus langeb (Bullard, M. 2000) – taime varred hakkavad puituma. Sellest tulenevalt on ka niinekiudu hilisemas kasvustaadiumis raskem luudest eraldada ning võib suureneda oht kahjustada kiude.
Järgnevalt on toodud niinekiudude ja kanepiluude olulisemate koostisosade keskmised sisaldused täiskasvanud taime varres.

Kanepi niinekiudude ja luude tähtsamate komponentide sisaldused
 Kiu pikkus (mm)Raku laius (µm)Tuha sisaldus (%)Alfa-tselluloos (%)Hemi-tselluloos (%)Ligniin (%)
Niinekiud 5-55
Keskm. 30
18-25
Keskm. 22
5 62-67 8-15 4
Luud 0.5 25 puudub 35-38 18-31 18-20

Niinekiud on olnud siiani majanduslikult tähtsamad ning kasutatavad erinevamates ning kiududele suuremat lisaväärtust pakkuvamates valdkondades (tekstiilitööstus, komposiitmaterjalid jne.) kui kanepiluud.
 
Kanepi niinekiudude kasutamise põhjendatus erinevates rakendustes sõltub suuresti nende omadustest ja kvaliteedist peale dekortikeerimist e. kiudude mehaanilist eraldamist puitunud osadest e. luudest. Peamised kvaliteedinäitajad, mida kiudude puhul hinnatakse, on peenus (mõõdetakse joontiheduse Tex alusel – 1000 m. mass grammides), E moodul e. Young´i moodul e. elastsusmoodul (N/mm²), purunemistugevus e. tõmbetugevus (cN – max. tõmbejõud kiu tõmbepikenemisel purunemispunktis) ning sitkus (tõmbetugevuse ja joontiheduse suhe N/tex).
 
 Eraldatavus ning saadavate kiudude omadused (elastsus, tõmbetugevus)on paremad taime varasemates kasvustaadiumites, halvenevad aga taime vananedes ning ligniini sisalduse tõustes. Seega tuleks leida optimaalne vahekord saadavate kiudude kvantiteedi ja kvaliteedi vahel. Keller (2000) on toonud välja, et leotamata taime vartelt on kiueraldus sujuvam ning saadav kiud parema kvaliteediga, kui saak on koristatud enne seemnete valmimist. Seemnete valmimist on loetud ka kui kriitiliseks punktiks, millest edasi hakkab vars puituma ning kiudude kvaliteet langema (kiud muutuvad nõrgemaks). Seda parima kvaliteediga kiu saamiseks vajalikku saagikoristusaega on nimetatud ka kanepi „tehniliseks küpsuseks” (Van der Werf, 1991, cit. Barron et al. 2003).

Erineva eeltöötlusega kanepivartelt eraldatud kiudude mehaanilised omadused
 Peenus (Tex)Tõmbetugevus (N)Sitkus (N/Tex)
Leotamata kanep 14.9 46.9 33.8
Vähe leotatud kanep 8.1 64.3 33.9
Leotatud kanep 7.4 72.6 43.2