Üle 50€ tellimustel transport Eesti piires tasuta!

Toitainetevajadus

Taime optimaalseks lämmastikuvajaduseks on nimetatud kuni 200 kg N/ha (Bullard, M., Murphy – Bohern, D., 2000) või 13 – 15 kg N/t. kuivaine kohta (Barron et al. 2003). Lämmastiku puuduse tõttu võib jääda kasv väiksemaks kuna teatud etapid taime kasvul jäetakse vahele. Kui lämmastikuvarud on enam-vähem piisavad, soovitatakse lämmastikku mitte mulda viia kuna selle lisamine võib viia mulla leostumiseni. Lämmastiku liig suur kogus hoiab lehed kaua taime küljes ja taime varred kauem rohelised, lisaks võib see mõjuda kahjulikult kiu kvaliteedile. Kunstlikke lämmastikväetisi ei soovitata. Samas võib lämmastiku defitsiit vähendada taime pikkust, lehtede pindala ja päikesekiirguse kasutamise efektiivsust, mis kokkuvõttes viib saagikuse vähenemiseni (Bullard, M., Murphy – Bohern, D., 2000).
 
Kaaliumi ja fosfori vajadus on taimel kõige suurem õitsemise ja seemnete moodustamise protsessis. Kanepil on võimalik omastada kaaliumit mulla sügavamatest kihtidest, kuid taime kaaliumivajadus on suur (Girouard et al., 1998 cit. Barron et al. 2003). Keskmine vajadus on 75-150kg/ha , ekstreemsetel juhtudel võib taim tarbida kuni 300kg/ha kohta. Fosforivajadus on väiksem jäädes 50-70 kg/ha lähedusse. Fosforist sõltub kiu elastsus ja tugevus. Seetõttu on fosfori piisav kättesaadavus ühendina kvaliteetse kiu moodustumiseks äärmiselt oluline. Järgnevas tabelis on toodud kanepi peamiste toitainete keskmised vajadused: 


Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi optimaalne vajadus

  Lämmastik (kg/ha) Fosfor (kg/ha) Kaalium (kg/ha)
Kanep kiu eesmärgil 80 60 150
Kanep seemnete eesmärgil 40 60 150
 
Kaltsiumit vajab taim samas koguses kui kaaliumi ning piisavad kogused on tavaliselt mullas olemas. Happelistes muldades soovitatakse lisada lupja. Magneesiumivajadus on samas suurusjärgus fosforivajadusega. Kuigi kanep vajab suuri toitainete koguseid, et tagada hea kasv, annab kanep suure osa toitainetest põllule tagasi. Saagikoristus toimub peale lehtede langemist - lehtede mineraalainetesisaldus on aga suur. Osa mineraalainetest jääb põllule kasteleoga, kui see osa protsessist ära jääb, on põllule tagasijuhitavate mineraalaintekogused 5% väiksemad.

Järgnevas tabelis on toodud suhted, kui palju omastatavatest mineraalainetekogustest kandub läbi erinevate protsesside mulda tagasi.

Mineraalainetekogused, mille taim mullast võtab ja mille tagasi annab
(Baxter & Scheifele, 2000 cit. Barron, A., 2003)

Toitaine Taime poolt omastatud (%) Omastatud kogusest juhitakse
tagasi mulda (%)
Lämmastik 31 69
Fosfor 67 33
Kaalium 47 53
Magneesium 28 72
Kaltsium 28 72